Rannakull

18. märts, kell 9.48 seesama internetikohvik ikka Tualis.

Pasir Panjang Beach, Kei Kecil

Kohe järgmisel päeval peale Bandalt Amboni tagasi jõudmist oli edasi lend Kei Kecilile. Lennujaama jõudes erinesid sealsed protsessid muidugi veidi nendest, millega Euroopas harjutud, nt keegi ei kontrollinud, kas vesi on kotis jne. Ohvitserides tekitas taas elevust Hispaania pusa, mis mul seljas oli, millele järgnevalt mõningase ootamise järel vuraski ette Wings Air selline väiksemapoolsem propelleritega lennukiloks a la TLL-HEL moodi. 1 h ja 25 minutit hiljem maandusimegi Tualis. Juba lennukiaknast paistis, et on toimunud korralik sadu, sest lompe oli ohtralt. Otsustasime linna kõmpida (peale minu veel 2 slovakki, 1 hispaania tüdruk ja jaapani vennike, keda juba mainitud), aga kuna hakkas taas sadama, siis oli kohe varnast võtta bemo-pistrik, kes meid hotelli ära viskas. Samal õhtul oli Tualis selline padukas, mida mina veel oma elus näinud ei ole, sõna otseses mõttes kallas vett taevast alla nagu tünnist. Mõningase arupidamise järel saigi selgeks, et siin on n-ö vihmaperiood.

Järgmisel hommikul oli ilm parem ja otsustasime jaapanlasega asuda teele Pasir Panjangi ranna poole, mida on mõnel reisisaidil hinnatud maailma üheks ilusaimaks rannaks. Kiire vaidlus hinna üle ojeki-pistrikega, 11 km sõitu ja olimegi kohal.

Juba eemalt puude vahelt paistis selline vaade.

Pasir Panjang on tõesti superilus koht, nii sinist vett veel polegi oma elus seni näinud. Kuna on vihmaperiood, siis meie guesthouse oli ainus, mis oli avatud ja peale minu ja jaapanlase rohkem turiste kogu ranna peale polnudki (slovakid ja hispaania tüdruk läksid teise randa), seega täiesti robinsoni tunne tuli peale küll. Mis aga häirivalt silma jäi, olid tohutud prügilademed rannas ja metsa all, ei mõista küll, miks inimesed lihtsalt sodi merre loobivad. Kui see välja jätta, siis oli tegemist tõesti superilusa rannaga ja reisisait ei valetanud.

Pasir Panjang Beach, Kei Kecil

Pasir Panjang Beach, Kei Kecil

Olime Pasir Panjangil 3 ööd, misjarel orienteerusime teise randa, Ohoidertawuni külas. Kuna tee peal sai alguses veidi ära eksitud, siis lisasin oma siin kasutatud transpordi listi ka hääletatud veoauto - mingid lauakoormaga jorsid viskasid meid jaapani vennikesega õnneks ara.

Ohoidertawun Beach, Kei Kecil.

Ohoidertawuni rannas peatusin Savana Cottages nimelises kohas - oli OK, kuigi onn oli väike ja toit veidi overpriced Coaster Cottagesiga võrreldes. Rand oli väga ilus, ainult mõõna ajal ujumiseks kõlbmatu, sest meri taandus sadu meetreid ja järele jäi vaid mudane liiv. Rämpsu oli ka märgatavalt vähem. Olin seal ühe öö ja tulin eile Tuali ära.

Vaade minu onni ukselt Savana Cottages'is.

Mõõn.

Tõus.

Eile külas bemot oodates tuli jälle korralik padukas, aga õnneks oli kohalikel külasse bemo-peatusesse ehitatud mingi varjualus ja vennastusin nendega selle all. Üldiselt on silma jäänud, et inimesed on siin head :)

Selline see seis siis hetkel ongi, täna käisin linnapeal, klõpsisin pilte - ülehomme ongi juba lend tagasi Amboni.

R