Esmaspäev, 25.01.2010
Eilne hommik algas siis sellega, et tegime esiteks kohe tiiru Batu Pahati peal. Iseenesest vaatamisväärsustegurmaanidele seal muidugi midagi ülemäära kelmikat pole. Kuna valgeid peale meie kohtasime seal umbes täpselt 0 ja isegi kohalikud tshikid hilisemast Kluang-Mersing bussist vangutasid pead kui kuulsid et BPst tulime, siis eheda Aasia igapäevaelu kogemuse saab kätte küll ja rohkemgi veel. BPs on tegelikult suht suur hiinlaste osakaal, mistõttu nii söögikohtadest kui poodidest on paljud nende käes. Nuuskisime veidi ringi äärelinnas, käisime kohalikul turul - tekkis mõte jällegi mingit sushimoodi toorest asja osta, aga hiina tshiki otsustava pearaputuse peale kui küsisime "can we eat this, like now?" jäi ka see mõte sedakorda katki:) Kuigi BP on suht väike koht, siis shoppamiseks on see siiani pakkunud vaieldamatult parimaid valikuid ja mina toppisin erinevat kraami koti suht pungile:) Järgmisel korral siia tulles siinkohal endale kuskile mental note teha (ja miks mitte ülejäänud backpackeritele, kes siiakanti satuvad), et võimalikult vähe asju kaasa võtta, kogu riidekraam, igasugused tabletid jms pudi-padi maksab kohapeal nii naeruväärselt vähe, et mõttetu on seda Eestist kaasa tassida.
Järgnevalt tegime hotellist check-outi ning lendasime bussijaama, et Mersingi bussile piletid ära osta. Taas selgus kohapeal, et bussi otse ei lähegi, vaid tuleb Kluangis ümber istuda. Mõeldud-tehtud, veidi nuuskimist ja paari kohaliku abi ning kell 1430 olime juba Kluangis. Tegemist taas siis sisemaa linnaga, kuid uhkeid ehitisi, kaubanduskeskuseid jne veidi rohkem kui BPs, kuigi valik esialgse pilgu läbi võibolla nõks kehvem. Kuna meie uus buss Mersingi läks juba 1530, siis vaatasime põgusalt paar keskust läbi, lasime hiina tüdrukutel endale massaazitoolide võlusid näidata ning lendasime bussijaama tagasi.
Mersingi buss oli suht fun, okupeerisime mingi nelja kohaliku tüdrukuga kogu tagumise rea ära, ning ajasime niisama terve tee loba, väga lõbus oli:) Tegelikult ei tea siinsetest inimestest Eestist keegi midagi, niiet alati kui küsitakse "where are you from" - ja seda küsitakse ALATI kui jutuks läheb - siis vastuse "Estonia" peale kehitatakse vaid õlgu. Tavaliselt see, kui selgitad et "you know, we have borders with Finland and Russia" siis nagu Soomet ikka ollakse kuulnud. Nokia, i guess:)
Ühesõnaga, niipea kui Mersingis bussilt maha tulime ja tüdrukutega laiali läksime, hüppas üks vennike ligi "you're going to the island?" (kuulis kõrvalt pealt, kuidas tüdrukutega Tiomanile minekust rääkisime) ja jaatava vastuse peale kutsus meid kohe kõrvalasuvasse kontorisse. Selgus, et tegemist oli mingi Tiomani asjapulgaga, kes sinna majutust-transporti jms organiseerib. Väga abivalmis tegelane ja 20 minutit hiljem marssisime juba majutuste ülevaade ja paadi piletid taskus hotelli poole. Hotell oli "Hotel Mersing", allkorrusel on hiina resto ja maksis kahepeale 45 RM. Täitsa tipsen-topsen, saab magada küll. Sisalikke ei paistnud ka kusagil:) Btw, kuna Johori sultan suri laupäeval, siis kogu sultanaat leinab ja Mersingis on internet välja keeratud.
Side lõpp praeguseks,
R
No comments:
Post a Comment