Kokkuvõtlikult läks lend siia täiesti viisakalt, 12 tundi Airbusiga ja olimegi öösel kell 3 kohaliku aja järgi kohal. Mõeldud-tehtud haakisime end kohe kesklinna minevale bussile, mis juba puupüsti täis oli. Kalmer tutvus ühe tegelasega Bangladeshist ja mina vennastusin kiirelt sellise mõnusa Saddam Husseini nooremat venda meenutava pöidlajämeduse kuldketiga vennikesega. Kuigi ta just väga eriti englishit ei osanud, siis sellegipoolest saime ilusasti hakkama.
Plaan oleks nüüd selline, et kui raudteejaama kassa lahti tehakse, ostame ära piletid ja liigume rongiga lõuna poole.
Pealik on rääkinud.
Hau.
fucking awesome!
ReplyDelete