Reede, 29.01. kell 18.08 Juara külas @ Tiomani saarel
Nõndaks, nagu näete, siis netiga on lood kehvad, sest saarel on offseasoni tõttu ka enamik netikohvikuid kinni.
Eilne hommik algas siis sellega, et bangalost check-out, kotid selga ja asusime läbi dzungli lõunasse Panuba Bay poole teele. Kuna kohalik sukeldumisinstruktor Alice oli meid eelmisel õhtul hirmutanud, et dzunglis võib sattuda ahvide rünnaku alla, siis võtsime mõlemad sellise paraja malaka ka näppu:) Dzungel oli muidugimõista suht raudmehe rada ja kellelegi ilma sportliku taustata seda kohe kindlasti ei soovita - igasugused kivid, puujuured ja rollercoasteri moodi mäed küpsetavad ikka päris korralikult läbi (kuigi, nagu edaspidi selgub, oli see naljanumber). Nägime hulgaliselt samu pirakaid sisalikke (suhteliselt arad vennikesed, inimest nähes põrutavad alati põõsasse), mõningaid ahve ja isegi ühte väikest madu. Päris lahe:) Kolme tunni pärast olime Tekeki külas, mis on saare suurim koht. Muidugimõista saime kohe tuttavaks mingi tegelasega, kes oli meid 5 RM eest nõus Berjaya Resorti (fancypancy hotell, kus reisiagendi jutu järgi pidi olema öö vaid 100 RM) viskama. Kohapeal aga selgus, et hinnad olid pea kolm korda kõrgemad, mispeale kergitasime kaabut ja tulime tulema. Kuna meie autojuhi nõbu pidas samuti Tekekis resortilaadset asutust, saime temaga kaubale ja tegime check-ini. Õhtul tegime väikse tiiru külapeal (kohtasime mingeid Rootsi tüdrukuid, kes dzunglist kuuldes väga üllatunud nägu tegid) - ja muud ülemäära kelmikat ei juhtunudki.
Täna hommikul saime tuttavaks mingi kohaliku tegelasega, kes oli meid kohe nõus saare teisel küljel asuvasse Juara külasse ära viskama (et tee on nö. jungle-trail, siis saab siia vaid 4x4 maasturi või motikaga). Kuna me temaga mõistlikule kaubale hinna suhtes ei saanud, mõtlesime, et ah, "lets better walk" - kaardi järgi ikkagi vaid 7 kilomeetrit. Peab mainima, et igasugused sõjaväe rännakud jms on selle raja kõrval ikka täielik naljanumber, kuna 7st kilomeetrist esimesed 3,5 on stabiilselt lühikesi, pea 45-kraadiseid tõuse täis lõigud. Lisa sinna juurde pea 10 kg seljakott, 35-kraadine palavus ja enamiku ajast pähe paistev päike, siis annab suht seikluse mõõdu välja küll. Kohalikud kes mööda kärutasid, irvitasid kõik heatahtlikult, et on ikka hullud, et jala selle tee ette võtsid:)
Nagu kohapeal selgus, siis vaev oli ka seda väärt, sest Juara on suht jumalik koht ja vaade meie onni ukselt näeb välja umbes täpselt nii:
Tegime check-in'i, napsasime väikse söögi ja käisime kuni siiamaani meres. Homme oleks plaan lainelauda proovida, sest küla teises otsas pidid lained juba surfamiseks vajaliku kõrguse välja andma küll.
Over and out seniks,
Riff
No comments:
Post a Comment