Friday, February 11, 2011

Jõepiraat

Reede, kell 20.03 @ Phnom Penh, International Guesthouse

Nii, nagu viimati räägitud sai, siis Kambodzasse tulin paadiga kolmapäeval. Aimasin tegelikult juba alguses, et hotellist piletit ostes saad tõenäoliselt mitte päris seda, mille eest maksid ja ilmselgelt nii oligi: lubatud "on the way you can see floating markets etc" osutus tegelikult enne slowboati liikumahakkamist tavaliseks tuuriks, mida lõpposas tuli jagada pundi prantsuse turistidega ja millel paadisõiduga Kambodza piiri poole midagi uhist polnud. Iseenesest tuur oli OK, kalafarm, ujuv küla jms. Pilte tuleb taas veidi oodata :(

Paadis sain tuttavaks ameeriklase Terry ja prantslase Julieniga, kellega kuni piirini juttu ajasime. Jõe kallas iseenesest kuni Kambodzani oli päris vahva, laevad, paadid, ujuvad külad, pühvlikari jne. Viisankeedi tegime juba paadis (20 dollarit oli viisamaks, pluss siis 2 taala vietnami tüdrukust reisikorraldajale service fee-d).

Piiripunkt oli selline pisemat sorti kohake ja üldiselt läks kogu järjekord kiiresti, v/a minuni jõudes. Piirivalvur võttis mu passi, uuris seda igatepidi, tagasi ei andnud ning kutsus mingi ülemuse. Lisaks tuli veel uks tegelane ja siis nad kolmekesi omavahel uurisid ja puurisid et mis koht see "Eesti'' selline on. Asi kulmineerus sellega, et neljas tegelane, kes arvuti taga oli, sai mingi korralduse, uuris natuke netis ja alles seejärel sain templi passi ning üle piiri minna.

Ehkki piletil oli lubatud "slowboat", ootas kogu meie paadi seltskonda piiripunktist väljudes selline vanemapoolsem bussiloks. Kobisime siis sinna sisse ja läks sõiduks. Kuna tegemist oli totaalse middle-of-nowhere alaga, siis teed tuli jagada lehmade, mootorrataste, mängivate laste, koerte ja vankreid vedavate puhvlitega. Päris lahe! PP-sse jõudes selgus muidugi, et buss peatus mingi konkreetse hotelli ees (reisikorraldajate omavaheline diil probably), mis oli jõeäärsest n/ö kesklinnast sama kaugel kui Maa Veenusest. Kus häda käes, seal abi lähedal - kohe oli varnast võtta üks aktiivne pistrik-tuk-tukijuht. "Sir, no problem, cheap hotel, 5 kilometres from here''. Okei, minuga võttis kampa prantslane Julien, istusime kahekesi peale ning sõitsime hosteli juurde, mis nagu selgus, oli täis. Üllatus-üllatus. Tuk-tuki pistrik sõidutas meid siis teise hotelli juurde, täiesti jõe aares - 20 taala oli kahepeale, ei viitsinud rohkem tiirutama hakata ja tegime check-ini. Leppisime pistrikuga kokkusaamise järgmiseks päevaks ja genotsiidimuuseumi S-21 kulastuse. Õhtul käisime ja tegime m6ned õlled, tagasi hotelli jõudes oli kavala näoga portjee vastas "going to sleep? want a lady first?''

Tuol Slengi genotsiidimuuseumisse jõudes asusime alguses Julieniga omapäi tuurile, aga iseseisvalt pole seal tegelikult palju teha - selgitavaid viitasid pole, vaid paar üldise infoga tahvlit. Seega palkasime giidi - selline keskealine tädike, english oli keskpärane, aga sai poindile pihta küll kui hoolega kuulasin. Väidetavalt olevat ta ka ise olnud punaste khmeeride ohver ning kogu ta perekond tapeti. Tädike näitas meile ka mitut oma jalal olevat põletusarmi, mille oli piinamise käigus saanud. Suht creepy. Muuseum kokkuvõttes oli suht masendav koht ja vähemalt mul on äärmiselt raske aru saada, kuidas on võimalik, et 20. sajandi II poolel sai midagi sellist toimuda ja eriti veel üldiselt rahulike inimestega Aasias.

Kuna Julien sõitis täna hommikul edasi Siem Reapi, siis tegime hotellist check-outi ning mina kolisin Centrali Marketi lähedusse guesthousesse. Double-bed, oma dush ja wc, 6 USD-d. Pole paha! Täna käisingi pikemalt turul, homme peaks minema põhjalikumalt suuremat kotti nuuskima, sest ustav Salomon on juba pilgeni täis. Lisaks turukraamile on teine asi, mida siiani konkreetsemalt pakutud on, loomulikult erinev narkots "sir, you smoke weed? wanna marijuana? cocaine?'' Uurisin siis ka huvipärast hindasid: selgus et kokaiin on 120-130 dollarit gramm, kott (pistrik ei täpsustanud kui suur, vaid näitas käega sellist suurema gripi suurust mõõtu) kanepit 15-20 dollarit ja tudruk (taas ei täpsustatud kui kauaks) 20 dollarit. Mehike ei tahtnud kuidagi aru saada kui ütlesin "i dont use drugs and i dont pay for sex'' vaid ütles ''i can do good discount for you my friend'', seega võib oletada, et mainitud hinnad olid kaubeldavad :)

Uuel nädalal siis juba Taisse edasi, veidi üle 3 nädala veel jäänud.

Side lõpp praeguseks,

Riff

1 comment: