Saigon Kicks

28. jaanuar, reede, kell 11.06 @ Tan Thenh Hotel, Saigon

Niisiis, teine öö Saigonis mööda saadetud, väljas on taas +30 millegagi ja oleks mõistlik hetk teha mingeid kokkuvõtteid. Kolmapäevane lend KUL-SGN läks viperusteta ja kell 15.46 kohaliku aja järgi ulatasin oma pre-arranged kutse - mina tegin sellises reisibüroos nagu Tun Travel http://www.hotels-in-vietnam.com or http://www.viet-tourism.com , sujus igati korrektselt - "landing visa" letti. 15 minutit ootamist ja 25 USD ning sain passi koos viisaga kätte, seega khong sao, nagu vietnamlased ütlevad :)

Lennujaamast väljudes (kuna olin ainus valge inimene, siis sain loomulikult kohe piisavalt tähelepanu) sadas kaela kohe trobikond pakkumisi nagu "sir, motorbike", "sir, taxi" - millele kavalpeana, nagu olen vastasin "da khong, cam on", sest Lonely Planeti foorumist ammutatud tarkuse kohaselt teadsin, et lennujaamast väljudes paremale keerates peaks olema bussipeatus ja linna viib selline number nagu 152. Selline vanemapoone väike bussiloks see oligi, kobisin kohe peale ja ulatasin bussijuhile 10000 dongise (20000 dongi on siis 1 USD), mille peale bussijuht andis mulle mingeid münte tagasi - üritas tüssata, vana suli. Jäin nõutu näoga passima ja ütlesin "i gave you 10000 dong bill" mispeale juht mulle korrektselt 6000 dongi tagasi andis. Bussis sain muidugi kohe tuttavaks ühe kohaliku tüdrukuga, kellega oma algelist vietnami keelt praktiseerisin - where are you from? - anh den tu Estonia.

Bussilt maha hüpates olin tegelikult omadega veidi plindris, sest sellest, kuspool asub nn. backpackerite linnaosa, kus on enamik guesthousesid, polnud mul aimugi. Hulkusin natuke sihitult mööda linna ringi ja küsisin kohalike käest teed - "guesthouses, o dau a?" - mõistlikku vastust ei saanud. Pärast ca. pooleteisetunnist tiirutamist kohtasin lõpuks kahte inglast, kel juba check-in tehtud oli, ning liitusin nendega. Tegin ka samas hotellis check-ini - 8 USDd öö, täiesti kesklinnas, olen üksi kolmeses toas, rõdu, omaette dush, wifi (vaid Facebooki leht on maha keeratud) jne. Tuba on küll veidi väsinud, aga selge see, et Sheratoni selle raha eest ei saa.

Eile sai siis heavy sight-seeingu päev tehtud, käisin kohalikus ajaloomuuseumis - päris vinge, kuigi sellise kuumaga väga kaua kultuuri nautida ei jaksa; siis käisin kohalikku Notre Dame katedraali vaatamas, mis näeb välja nii:

Omaette vaatamisväärsused on kohalikud propagandaplakatid, nagu näiteks:

Ja loomulikult ükskõik kuhu sa lähed, siis ei saa üle ega ümber isakesest, alates kõige erinevamatest temanimelistest asutustest ning lõpetades samuti plakatitega tänavanurkadel:


Üldiselt esmamulje Vietnamist - positiivne. Olin enne siiatulekut kuulnud mitmeid arvamusi, nagu tegu oleks kohaga, kus üritatakse sind pidevalt tüssata, konstantne ahistamine jne. Midagi sellist veel siiani kohanud pole, pigem on inimesed reserveeritumad kui Malaisias, naeratusi jne kohtad mõnevõrra vähem. OK, siiski, "sir, motorbike?" on tõesti pea igal sammul, aga "da khong, da khoe, cam on" (no, im fine, thanks) peale sind keegi rohkem ei tüüta. Pealegi ma pole üldse kindel, et julgeksin siinsesse liiklusesse motika tagaistmel, juhtimisest rääkimata, sukelduda, sest see näeb välja umbes nii:



Kahjuks pole ma veel ühtegi korralikku supermarketit leidnud, et toidu- ja joogikraami kohta adekvaatset infot anda, aga näiteks kõrvaltänavas, R-Kioski moodi poes on 0,3 purk õlut 10000-16000 dongi, kange kärakas küll kahjuks vaid import. Kohv on tõesti super - täna proovisin hommikuks esimest korda. Kõrvale võtsin 2 prantsuse saia (prantsuse köögist siia levinud baguette, kuhu siis igasugust kohalikku kraami sisse topitud), väga hea oli. Streetfood on ulmeliselt odav, näiteks eile, kõht oli tühi, istusin mingis kõrvaltänavas maha ühe podiseva supipoti juurde. Taldrikutäis riisi kastmega, 2 loomalihatükki, kauss värskekapsasuppi paari lihatükiga ja pudel Pepsit, maitseks tshillit palju tahad - arve pärast: 1,5 dollarit (30 k dongi). Pole paha! Katsetasin ka kohalikku loomaliha-nuudli suppi bun bo hue'd, mis oli päris hea ja nägi välja nii:

Eile käisin ka Ben Thanh Marketil kohalikku ööturgu uudistamas. Fake-kraami on seal ikka lademetes ja müüjad üsna agressiivsed - näiteks 2 tädikest krabasid mind tagumikust "handsome man, you need some underwear" ja üritasid CK boksereid maha ärida. Päris naljakas. Peakski kas täna või homme põhjalikumalt sinna suurt kotti otsima sukelduma, sest selge see, et ustav Salomon hakkab väikseks jääma.

Okei, sai nüüd pikk jutt küll. Tänane programm oleks veel veidi niisama vedeleda ja siis juuksuris ära käia, sest pahmakaga on juba suhteliselt palav.


Riff
Topsireporter
Ho Chi Minh City
South Vietnam